Kalmistu olemasolu ja vanus lubab arvata, et juba 700 aastat tagasi oli praeguse küla kohal inimasula olemas. Esimest korda mainitakse Mikitamäed vanades 16. sajandi Moskva ürikutes Nikitina Gora nime all aastal 1500. Ei ole täpselt teada, kuidas Mikitamäe nime on saanud, kuid väljaspool kahtlust on, et see on seotud isikunimega.
Mikitamäe küla ümbrus oli veidi rohkem kui 700 aastat tagasi ja ka hiljem metsane, soine, teedeta. Põllundus ei olnud arenenud. Siinsed elanikud elasid peamiselt küttimisest ja kalapüügist Pihkva järvest. Kala ja karusnahka käidi müümas Pihkva järve mööda Pihkvas ja mujal, hiljem ka Räpinas.
Seoses sellega, et ühendus muu maailmaga oli külal raskendatud, hakati küla keskele, kõrgemale liivasele alale matma surnuid. Kuna kirikut läheduses polnud, ehitati surnuaia keskele ka palvemaja- tsässon. Tsässon on külakogukonna traditsiooniline palvemaja, kus küla kõige vanem mees, pereisa või külavanem pidas pühadel, mõnikord pühapäevadel ning eriliste sündmuste puhul tunniteenistusi ehk "tsässe". Tavaliselt on tsässonad puust väikesed ehitised, mille sees on pühaseid, pühaserätte, küünlaid ja lilli. Tsässona katusel on väike rist. Tsässona ehitas ja seda hooldab külarahvas ühiselt. Tsässon asus küla keskel tee ääres ja oli avatud kõigile.
Aastast 1680 on esimesed andmed ka küla meessoost elanike kohta. Küla asus lehtmetsas ja kokku elas siis külas 16 meeshinge. Küla kuulus sel ajal pärusmaana aadlik Nikita Timošejevile, kes selle hiljem oma pojale Ivanile pärandas. 1744. aastal müüdi küla ära. Enam kui 100 aastat hiljem, 1872. aastal oli külas 20 maja, elanikke 106, nendest 49 meest ja 57 naist.1902. aastal elas Mikitamäel 197 inimest, neist mehi 94 ja naisi 103.
1830. – 1840. a. paiku lõpetati surnute matmine küla kalmistule. Siin olevatele kääbastele tuldi aga ikka veel sööma ja jooma, surnuid mälestama.
1843.aastal põgenesid Pärnumaalt Vändra mõisa orjusest kaks venda, kellest said kahe Mikitamäe küla suurima suguvõsa esiisad ja kelle järeltulijad moodustasid Mikitamäe küla elanike enamuse.
160 aastat tagasi ümbritses küla ikka veel suur mets. Hunte oli küla ümbruses palju. Soola toodi Narvast regedega, kaasas 2 paari tagavarajalaseid, sest rautatud jalaseid ei olnud. Ka vankrid olid puutelgedega.
Perekonnanimesid Tsaari-Venemaa ajal talupoegadel ei olnud. Esimesed perekonnanimed osteti Pihkva võimudelt enne I Maailmasõda. Esimeseks nimeks Mikitamäel oli Reisengof, ostetud 1913. aastal.
Enne I Maailmasõda otsustasid ärksamad mehed rajada külla kooli. Luba saadi ja kool ka ehitati. Uus kool ehitati alles 1954.aastal.
1938. aastal oli külas 50 talu, suurimale kuulus 37 ha maad.
1950. aastal moodustati esimene kolhoos „Kommunaar“, 1951. aastal ühineti „Rahu“ kolhoosiks, siis jaotati jälle kaheks - „Mäe“ ja „Rahu“. 1958. aastal kolhoosid likvideeriti ja moodustati Räpina sovhoos, hiljem Võhandu sovhoos, mille keskuseks Mikitamäe küla oli.
Mikitamäe küla on praegu Mikitamäe valla keskus ja siin elab umbes 300 elanikku.
|
Turism 
